Tuesday, 27 March 2012

6.päev -Cordoba - Altas Gracia

Öö oli väga palav, kõik aknad olid lahti ja puhurid töötasid.
Hommikul kell 9 äratas mind Luisiana (6 aastane plika) . Küsisin siis" Kas teised magavad?" Ta" jah". Kuna mu õde ja Luisiana on enamvähem ühevanused, siis vähemalt sain ma rahulikult olla.:)
Kuna Cordoba võttis meid väga palavalt vastu pluss 40 kraadiga, siis ei suutnud linnas vastu pidada ja läksime Cordoba ligidal olevasse linna Alta Graciasse.
Läksime municipali basseini ujuma. Ma sain lastepiletiga sisse ehk 12. aastastele mõeldud piletiga. Oleksin muidu 5 peesot juurde pidanud maksma :) Olime terve päeva seal. Päikest ei võtnud, kuna nahk oli veel väga valus rannapäevadest. Nautisime mõnusalt sooja õhku ja jõime matet.
Mäletan sellest päevast veel seda, et tegin ujumises väga kõvasti oma vennale ja isale ära. Argentiinas teavad ikka väga vähesed kuidas ujuda. Mu klassis on 21 inimest ja ainult poisid (5 tk), mina ja 2 tüdrukut oskavad ujuda:)
Läksin jäätist ostma ja sain umbes 20 inimese järjekorrast kohe ette. Kahjuks pidi ta mulle pettumust valmistama, kuna jäätist polnud :(
Õhtul jalutasime imeilusas linnas ja külastasime kiriku muuseumit.
Väga kiiresti ja varakult tuli öö kätte. Kuskil 9 ajal oli kottpime suvel.
meie grupp

alati


Add caption





tagahoovis







Sellised õitsevad puud on igal pool. Igat värvi, mis on nii ilus



Vero ja Gonza. Nii armas pilt.




Sunday, 18 March 2012

5.päev - sõit Cordobasse


 Kell 8 hakkas 1100 km teekond Cordobasse pihta. Õnneks oli Las Grutases halb ilm ning mingit kahetsusmomenti ei tekkinud. Väljas oli + 21 kraadi ja tibutas.
Autos oli valus istuda, kuna tagumik valutas päikesest.
Rio Coloradoni valitses autos vaikus, kuna kõik tudusid(va autojuht). Tegime peatuse ja käisime suveniire vaatamas. Kõik asjad olid nii odavad. Lambanahast meetrine vaip maksis vaid 80 peesot (korruta 3, siis saab eesti kroonid ja kui jagada 6 saab eurod).
Olin väga vaimustuses, kui sisenesime La Pampa provintsi. Huvi pakkus see, et kunagi sai õpitud, et Argentiinas asuvad lõputud lagedad rohuväljad ehk pampad. Ja lõpuks nüüd saan ma seda ise näha. 

Igaljuhul oli võimas 300 km sirgel teel. Ma ei tea ühtegi muud provintsi, kus oleks ilma ühegi kurvita teed provintsi ühest otsast teise. Noh magama ma ei suutnud jääda, kuna kõike peab nägemaJ


Santa Rosas pidime maa alla vajuma. NII PALAV !!!Sain kah esimest korda tunnetada, mis see pluss 40 kraadi tähendab. Õudne, kui sul on suured kivimajad, asfalt on sama kuum kui saunakivid ja mitte üldse ei ole õhku. Peale selle, et meie kõhud olid tühjad (nagu alati). Loomulikult lõunapoikad teevad siestat ja jälle ei olnud mitte ühtegi restoranid või siis inimesi kelle käest küsida . L Õnneks ühe naise leidsime ja ta soovitas bussijaamast küsida. Õnneks leidsime ühebussijaama ligidal oleva pizzarestorani.
Sõit jätkus ja mul oli veits halb olla sellest kuumusest ja söögist. Vähemalt oli lõbus sõit, kuna mu vennake ajas väga huvitavat juttu lehmadest :D
Hilisõhtul jõudsime sihtpunkti ja saime kohe süüa J Enamus Cordobas oldud aega olime mu venna ristivanemate juures külas. Nad elasid ennem Rio Grandes, kuid kolisid 3 aaastat tagasi Cordobasse, kuna vanaema jäi majja üksinda.
Hea kuum õhtu koos jahutava puhuriga.:) väga tore,  kui valitseb 30 kraadi ka öösel












4 päev-Päev Las Grutase rannas


Hommikul kella 10 ajal oli pluss 35 kraadi - ülisobiv päev minna rannamõnusid nautima.
Valmistusime randa minekuks ja käisime  apteegis . Ostsime sääskede vastu igasuguseid kreeme 150 peeso eest ( umbes 30 eurtsi ) :D Mingi sääsk oli ikkagi eelmisel õhtul ellu jäänud ja oli purenund mu hostvenda, nii et tal oli 5 punni.  :O Mulle tundusid need igasugused ostetud aerosoolid, kreemid, küünlad, määrded täieliku  jaburusena, SEST SIIN EI OLE SÄÄSKESID OLLAGI.  Mina ei tea, miks nad just mu hostvenda purevad või on tal lihtsalt mingi foobia, mis tekitavad talle punne.  Tüüp ei julge isegi sääske tappa  käega :D Eesti on ikka täielik sääskede maa. Vähemalt  olen ma karastatud siinmail :D
Kell 10 oli rand rahvast täis. Otsisime endale sobiva paiga ja nautisime suve.  Mängisime vahepeal  palli, tennist, frisbeed.  Kuna meri oli mõõnas, siis ilmus lagedale üks saar ja meie rannanaabrid leidsid sealt kivide alt krabisid ja tõid näitamiseks.  Läksime kah Kiaraga sinna saarele. Kahjuks ei pannud jalatseid jalga ja suht valus oli kõndida mööda karbist maapinda. Leidsime kah krabisid ja nägime ühes suuremas lombis  raid.
Pärast läksime lainetesse suplema ja tagasi tulles oli meri kõvasti tõusnud. Kui ennem olime veest umbes 50 meetri kaugusel, siis pärast ujumist 10 meetri kaugusel.  Päeva lõpuks olid kõik suvitajad väga üksteise ligi  rannas nagu kilud karbis.
Mis mind täiega häiris oli see, et koguaeg käisid rannas müüjad kes karjusid:” ensalada de furtas, churros, helado jne”.  Ja kõike seda tegid mingil kõriseval hääletoonil ning iga viie minuti tagant kõndisid mööda :D Lõpuks läks meilgi kõht tühjaks kui koguaeg karjutakse, et mida head müüakse ja ostsime puuviljasalati. Maksis 15 peesot (3 eurtsi) ja oli ühes väikeses topsis. Vähemalt sai müüa õnnelikuks, sest korraga ostsime 5 salatit ehk kokku 75 peesot :D andis meile veel takkaotsa põsemusid :D
Rannas toimus ühistantsimine ja loomulikult pidime ka meie osalema:D
Kui õhtupoolikul koju jõudsime ja pesus ära käisime, tabasid meid kõiki ühesugused probleemid. Nimelt olime räigelt ära kõrvetanud. Ega rannas ei tunne kui tugev see päike on, kui jahutav tuuleiil käib üle.  Ei saanud liigutada ega astuda. Terve pudeli aloe vera kreemi kasutasime ära. Lahe oli see, et ma kasutasin rannas olles 4 korda 35 kaitsefaktoriga kreemi, kuid ikka olin tulipunane. Kõige hullem oli magama minna, kuna terve keha puudutab voodit ja kui ennast pöörata, siis nagu nahk läheks katki :S  Vaene Kiara, kuna ta oli ikka täiega neeger. Ta nahk oli täitsa must.

veidike eelmisest oost kah-Rio Grandest

teised olid vassud ja me Gonzaga chillisime.

Sapo Pepe ehk konn Pepe-mingi kuulus multikategelane vist.

kauplemine hoos

siis kui kloun tegi nalja

Argentina te amoo




´tahan veel








Vero leidis tegevust

ma kah