Monday 28 November 2011

11 ja kõik

Võiksin nimetada ennast üheks õnnelikumaks inimeseks, sest :
  1. dat da da ma olen üllatus üllatus võtnud  3 kuu jooksul ainult1 kilo juurde. Ja see 1 kilo on koos üleriietega kaalutud koos. Võrreldes teiste VÕPidega on see ikka väga kõva tulemus Argentiinas. Vapsee. Just eile ütles mu vanaisa, kui ma teise koogitüki võtsin, et ma lähen tagasi rambona, kes kaalub 100 kilo :D Hullult vastab tõele. Loomulikult sai sellest kaalu värgist teada terve mu 30 liikmeline suguvõsa ja siis tänane õhtune teema olin " mina ja söök." Küll nad imestasid, et ma 1 kilo ainult juurde olen võtnud, sest ma söön 4 korda päevas 2kordse portsu, palju magusat, sõidutatakse autoga igale poole ning trenni ma kah nüüd suvevaheajal meeletus koguses ei tee. Ma arvan, et saladus on see, et ma joon iga päev Argentiina matet ilma suhkruta, söömisega ei kiirusta (lõuna- ja õhtusöök kestab 2 h) , vastutuult kõndimine, naeran palju ning käin Pipoga jooksmas/jalutamas. See 1 kg on läinud kohekindlasti mu põskedesse.  Naermine ja söömine on tekitanud mulle korralikud lihased näkku. Ses suhtes ennem sain ma kalasuud teha, nüüd ei saa :D Muidu Selena (VÕP Saksast) on võtnud 7,5 kg juurde :D
  2. Ainult üks kuu on jäänud suure Argentiina reisini. Nimelt 2. jaanuaril lähme perega 3-4 nädalaks Põhja poole Argentiinat vallutama. Lähme autoga. Põhimõtteliselt enamik perekondi Tulemaal lähevad Põhja reisile. Ma tean ainult ühte perekonda, kes ei lähe. Võib ette kujutada kui tühi Rio Grande jaanuaris on .   Alustame teekonda Obispo trejo 1755 Rio Grande Tulemaa Argentiina adressilt varahommikul kell 4. Kõige kaugem punkt on Cordoba, mis asub Rio Grandest umbes 3000 km kaugusel. Sinna me esimese asjana suundumegi. Edasine on veel otsustamisel: Neuquen-Bariloche- Bolson-Calafate või Buenos Aires ja Mar del Plata (nimetatud ainult suured peatumispaigad). Põhimõtteliselt anti mulle otustamisõigus teekonna suhtes. Esimene on selline looduselastele mõeldud teekond, kus saab näha kõrgeid mägesid ja sinist vett ning saab külastada Sergio sugulasi. Teine on linna- ja rannatibidele mõeldud teekond, kus saab pealinna vaatamisväärusi vaadata, shopata ja Mar del Platas rannakuurodis olla. Ma nüüd ei teagi, kumba valida, kuid kaldun esimese valiku poole. Kiarale meeldis kah see mõte rohkem kui Bs As külastus. Vero tahab aga mõlemat varianti külastada.:D Ta läheb muidu see nädalavahetus BsAs-ssi Mana kontserdile 4 päevaks.                                                       
  3. Just täna kutsus mu vanaema mind Veroga Punta Areenasse. See asub Tšiilis. Läheksime sinna detsembri keskpaigal 2-3 päevaks koos vanavanematega, Vero ja Eliga (ta üks üliõpilane, kes elab mu vanaema majas, aga on samasugune pereliige kui mina). Nii lahe!!!
  4. Sain oma elu ühe unistuse täide - külastasime Ushuaiat lõpuks. Reis lükkus kogu aeg edasi, kuna mu isal juhtus auto õnnetus, siis ema ei saanud nädalalõppu vabaks, Felipe oli haige ( sugulane, keda iga kord külastakse) ning liiga külm. 
  5. Külastame väga tihti laagreid ehk campo (hispaania keeles kuidagi kergem sõna) - lähme metsa ja teeme assadot. Ma täiega jumaldan seda, sest siin on nii ilus loodus. Möödunud nädalavahetus oli samuti plaanis minna. Kahjuks laupäeval sadas vihma ja meie plaanid ööseks campo jääda jäid ära. Pühapäeva hommikul Vero ajas üless ja läksime teele. Poole teepeal hakkas vihma sadama ja kui me laagriplatsile jõudsime, siis otustasime minna Tolhuini vanavanemate assadole. Nimelt mu vanaisal oli Korporatsiooni assado Tolhuini laagriplatsis. Läksime kah, saime tasuta liha, karastusjooke, kooki :D lahe oli aga see, et vihma sadas terve aja vältel :D Olime mõnusalt märjad, kuid tuju ei langenud, sest see ju Tierra del Fuego tavaline ilm:D
  6. Sain Eestist pakki kätte. Võttis aega 3 nädalat. Sain igasuguseid shokolaade, klaaskomme, hispaania keele grammatika raamatu, ümbriku,  Eesti lipu, mõtete raamatu jpm. Kõigile meeldivad Eesti kommid, eriti lutsukad lähevad peale. :D
  7. Lisaks Ushuaia, Punta Arena, Cordoba külastustele lähen ma koos ühe onu perega väikesele tripile TDF ja teise onu perega lähme mägedesse matkama :)
  8. Saan oma tuppa teleka :D
  9. Võtsin esimest korda harjaga põrandat. Nimelt täna kodukoristaja ei käinud, kuna on riigipüha ja hostisal on õhtul sünnipäev. 
  10. Õppisin pokkerit mängima. Nüüd veel jäänud "TRUCO", mis on üks kaardimäng Argentiina kaartidega. Mulle on vähemalt 10 korda seda seletatud, kuid ma ei saa ikka aru. Ok, poolest osast saan ma aru, kui ülejäänust mitte. Eks peab veel 10 korda kuulama :D
  11. Sõpradega lähme Ushuaia ligidale sõbra suvilasse ööbima ning piknik Cabo Domingo juures.
Trip

Väiksem koosseis


kohalik seen


puud Tolhuini ümbruses


Vanaisa  korporatsiooni Assadol


Olen küll hakanud liha natukene rohkem sööma kui  Eestis, kuid  mind see erilise isuga ei tõmba.


Homne plaan on minna vanaema juurde pastat tegema ja õhtul lähen sõbrannadega välja.
Teadmiseks, et hetkel on küll 10-15 kraadi sooja, kuid sellega on siinkadnis palav. Olin isegi täna kleidi ja lahtiste jalanõudega väljas :D 
Põhjas on juba 30 kraadi sooja, kõik on rannas, mmmmmmmm :P 
Suerte !!! Ilusat lume tulekut :)


Saturday 26 November 2011

Gata, me liga, mais tarde tem balada

Pealkiri portugali keeles. Hakkan uuel õppeaastal õppima portugali keelt. See õps on täiega lahe vana. Kannab värvilisi riideid ja päikseprille kui talv on. Siia kliimasse sobib suht hästi.
Seekordne pealkiri on ühest Brasiilia laulust, mis mulle hullult meeldib. Praegu kuulangi enamasti Argentiina cumbiat, Tšiili reggetoni ja Brasiilia mingit stiili.
 ja üks veel
Ja loomulikult Don Omar -Taboo ja palju muud.
Hispaania keel ja portugali keel on sarnane. Üks päev vaatasime Gonzaga prantsuse raadiot ja sel oli pratsuse keeles kirjutatud. Kui aus olla, siis me saime sellest ära, kuna väga sarnased olid sõnad. Ainult lõpp muutub ja natukene rohkem susisevaid häälikuid on. Ei midagi muud rasket. Et prantsuse keel ka hispaania keelega sarnane.
Hispaania keel on üldse nii ilus keel, eriti lauludes.






Eile, reede.


Isa andis eile käsu teha lõunasöök. Loomulikult olin ma peata kana. Tegin esimest korda karamellikisselli. Lahe oli see, et suutsin teha köögis väikese plahvatuse, kuuma suhkru ja veega. Suutsin küll piima üle lasta keeda, kuid lõpuks siiski sain valimis ilma klimpideta postre ehk magustoit  Kuna siin kartulitärklist pole, siis tegin maisitärklisega. Lisasin küll 3 korda rohkem, aga välja ta tuli. Soolase söögi tegi ikkagi Vero.


Läksin Pipoga jalutama. Pipo on mu üks hostkoertest. Jooksime ja vihma hakkas sadama. Olime üleni märjad tagasi jõudes. Nüüd üritan iga päev käia koerga jooksmas, see mu suvine treeningprogramm.


Läksime Nico juurde, kuna pidime prügilasse minema. Ärge ära ehmuge, me ei külasta prügilaid muidu! Nico ja Gonza rääkisid mulle alguses, et nad lähevad prügilasse. Ma mõtlesin ja mõtlesin, et mida nad seal veel teevad. Huvi pärast tahtsin ise kah. Tegelikult nad rääkisid vanametalli mingist punktist. Hispaania keeles  on lihtsalt üks sõna mitmele asjale :D Kuna Nico on ilge autode ja rallide ja mis iganes fänn, siis ta tahab ehitada endale ühe ralliauto. See mingi metallidest keeviatud madal pikklik moodustis.  Lõpuks me ikkagi ei läinud, kuna vihma sadas ja ATVl ei olnud kohti 4 inimesele.
AA mu hostpereonu kõnnib hetkel jala või sõidab ATV-ga, kuna neil hetkel ajutiselt auto puudub. Neil plaanis osta mingi maastur. Üks päev käsin linnas ja siis kohtasin neid ja jalutasime koju tagasi. Nii imelik oli nendega jalutada, sest nad täiega auto inimesed. Lähevad igale poole autoga ning vahest toimuvad perekondlikud autotsillingud, mis on nii cool :)
Kõndisin koju, kuna pidin enne missat pesus käima. Kolgin siis uksele ja aknale, aga mitte keegi ei ava. Mu hostisa ja õde pidanuks kodus olema, aga järelikult läksid nad välja või ema tööle viima. Läksin vanaema juurde, kes elab üle kvartali nurga taga. Tomar la lechel ehk teeajal vanaema juures. Sõime keeksi ja saiakesi ning jõime Argetniinapärast matet. Tund aega enne missat helistasin  isale ja pärisin, et kus ta on. Selgus, et kodus. Tüüp oli lihtsalt ennem vaadanud üleval telekat ega ei kuulnud, kui ma koputasin :D


Missa. Mu perekond ei ole väga usklik. Nad on usklikud, aga nad ei käi igapäevaselt kirkus. Nad on nagu mu Eesti pere, st külastame kirikut religioosel eesmärgil ainult 1-2 korda aastas. Seekord oli mu nõbu Vici kooli viimane missa. Ta käib Maria Auxiliadoras, kus käib ka üks vahetusõpilane Charlotte. See on kristlik kool, kus käivad enamasti tüdrukud. Natukene poisse on ka, kuid mitte palju. Poistele on rohkem mõeldud Don Bosco, kus käib vahetusõpilane Kaspar. Ammu ammu oli Maria Auxiliadora tüdrukutekool ja Don Bosco poiste kool. Nüüd enam ei ole sooliselt eristatud koole,kuid enamik läheb ikkagi nii nagu läheb.
Ma arvasin enne vahetusaastat, et ma hakkan kõvasti kirikus käima. Kuna aga see ei vastanud tõele, siis 2-3 kuud tagasi käisime perega missal, mis oli minu soovil. Mulle vähemalt meeldis. Väärt kogemus vahtusaastal. Nüüd on mul vähemalt huvi tekkinud kirku ja missa vastu muus maailmas. Nimelt missa on nii tore üritus. Nalja saab kuhjaga ning saab korralikult tantsida ja laulda. Vähemalat Argetniinas ei ole see igav.
Niisiis missale : mina, Gonzalo(vend), Nico (nõbu), Vici (nõbu), Victor(onu) , Ursula (onu naine ehk tädi ). Selles koolis on traditsiooniks viimane pidulik suur missa.  See erineb kiriku missast. Enne kooliaasta lõppu toimub. Teemaks on iga aasta"valge roos".
Alustuseks tõid kõik õpilased andi kirikule, kes jagab need omakorda vaestele. Anniks pidi olema midagi valget: riis, suhkur, jahu, valge pluus, sai jne. Kaheteistkümnendikud, 1 klassi lõpetajad ning 6 klassi lõpetajad tõid valgeid roose.  Siis lauldi ja Püha Isa rääkis. Pidime tantsima ka.Vahepeal pidime oma ligi olevaid inimesi musitama ja edu soovima. See mu üks lemmikuid osasid missal :D Ursulale missad ei meeldi. Oli terve missa tõsine, muidu ta selline tädi, et naerab kõik naerma. Gonzale kah ei meeldinud, kuulas kõrvakatest muusikat. Mina ja Nico lollitasime, onu kah natukene. Õnneks me asusime kõige tagumises nurgas, seetõttu saime lollitada.














Kahjuks ei saa ma näidata seda tantsu mis Halleluujaga oli. Ei lase millegi pärast ülesse panna :(




Täna sõime praekartuleid, mineekuiiiheaaaaaa :P Pidime minema täna campo ehk metsa laagrisse. Pidime isegi ööseks jääma. Kahjuks hakkas kõvasti vihma sadama ja minek jäi ära. Eks paistab, mis homme saab. Esamspäev on riigipüha ja mu hostisa sünna.



Wednesday 23 November 2011

SUVEVAHEAEG SAI AVAPAUGU

KALLIS KALLIS SUVEVAHEAEG.
 Lõpuks hakkab 3 kuuline puhkus. Ametlikult küll ei ole, sest teistel on veel eksamid, kuid mina tegin oma valitud viimased eksamid teisipäeval ära.  Vaheaja algust tähistan Selenaga :D (edu teile seal Eestimaal , soojendage tunnis varbaid) Siin mingit aktuse moodi lõppu pole. Lihtsalt peale eksameid saad mingi paberikese ja lähed koju. Ainult kaheteistkümnendikel on pidulikum lõpetamine kahe nädala pärast. Lilli ei viida, sest siin ei ole lilli. Siin on üldse ainult 1 lillepood ja see kah megakallis. Näiteks: üks punane madal roos maksab 4 eurtsi. jajja Kingitusi kah väga ei viida, lihtsalt soovitakse edu.
 Ei teagi, miks siin kingitusi eriti ei tehta. Tavalisteks sünnadeks sõbrad ei vii kingitusi, ainult sugulastelt ja parimatelt sõpradelt on kingitused.  Rõhutan seda tavalist ja erilist sünnipäeva, kuna Argentinas tüdrukute 15 aastaseks saamisel tehakse megasuur sünnipäeva pidu või minnakse USAsse Disneylandi. Pidu on ikka väga suur,  võrrelda võib MTVs oleva ameerika saatega "Sweet 16". Poistel on nn pidulikuks vanuseks 18. Pidulikud vanused on need sellepärast, sest siis saadakse täiskasvanuks. Ma ei ole veel nn erilistel sünnipäevadel käinud. Üks kord kutsuti, aga mul oli juba perega midagi plaanitud ja siis jäi minek ära. Niikuinii ma ei tundnud seda inimest. Tahaks täiega minna, aga kahjuks on enamus mu sõpru juba 16-17. Uuel aastal võib oodata :P 
 AAa eksamitest veel. Teisipäeval oli mata ja keka eksam. Kirjutasin küll eelmine kord, et hakkan hullult esmaspäeval matat õppima, kuid siiski ei juhtnud seda. Mu Eesti vanaema saatis mulle ühe lingi ja lugesin sealt. Lahe oli ainult see, et ma lugesin teist teemat. Niisiis kasu polnud pidagi.
Teisipäev algas sellega, et ma ei leidnud oma telefoni ülesse, kui ta varahommikul põrises. Loomulikult olin ma endale 8.30 äratuse pannud, et hommikul veel matat õppida. Eksam hakkas 10.45. niisiis oli kell 8.30 ja mu armas telefon oli voodi alla kukkunud. Algul otsisin patjade alt, aga kuna seda polnud, siis piilusin voodi alla. Ja oligi seal. Keerasin zombina ennast maha, nii et mu jalad jäid voodile. Sirutasin, kuid kasu polnud, sest see oli just sellises kohas, kus kätte ei saa. Olukorda raskendas nõme helin, madal voodi, kehaümber olevad 3 tekki ning vasak käsi, mis oli kehaall.. Mu hea uni hakkas juba kaduma ja asendus pahameelega, sest nii lahe uni oli pooleli. Sirutasin veel ja  siis siis......... kukkusin maha, aga sain äratuse kinni panna. Äratasin selle kukkumisega Gonza ülesse :D
Loomulikult suutsin ma uuesti magama jääda. Niisiis kell 10 ärkasin, matat ei õppinud ja läksin kooli. 
Teised olid kooli juba tulnud kell 7, et matat õppida.:D Ma ei saa aru, miks nad nii palju nüüd õpivad. 

Matast- megalihtne. Matemaatika Eestis on kõvast raskemad, see oli nagu tavaline KT. Kui ma õpiks nagu Eestis, siis oleks see megalihtne. Põhimõtteliselt koosnes see 2 osast. Esimeses osas see Dom ja Im, kus oli 4 ülessanet. See läks kuidas läks. Ma oskasin, kuid 100 protsenti kindel ei ole. Teises osas funktsioonide lahendamised. Nii lihtne pm  9. klassis õppitud ja see uneski peas. 
Enne töö algust küsisin õpsilt, et kas ma telefoni võin kasutada, kuna mul ei olnud kalkulaatorit. Ei lubatud, kuid  mu klassiõel oli üks lisakalkukas, mille mulle siis loovutas. Töö algas ning kõik olid hämmingus, et see nii raske. Hullult kalkukal klõbistamised käisid, ma ei saanud aru miks, sest seal polnud midagi, mida kalkulaatoriga arvutada. Sain töö valmis. Vaatasin siis mis teised teevad. Hullult arvutasid funtsioone. Ma tahtsin naerda, sest need, kes on "targad" arvutasid ikka veel ülesaneid. Õpilased hakkasid õpsidelt küsima. Ootasin 10 mintsa ja enam rohkem ei viitsinud. Viisin töö ära ja siis kõik vaatasid abistava näoga. Jeii olin esimene. .D Pärast küsisin " kuidas oli ??" . Nad: " Nii raske, eriti funtsioonid".  :D Tunnen ennast väga targana.
Mõtesin, et kirjutaks karmile Eesti matemaatika õpsile kirjakese, kus tänaksin, et ta mulle nii hea matemaatikalise põhja alla pani.:D   Siit väike näpunäide - õpilased, kes arvavad et karmid õpetajad on täiega nõmedad, siis teadke, et tulevikus tänate neid elu lõpuni.
 Ma isiklikult arvan, et õppimise seisukoha pealt on paremad karmid õpetajad, sest nendega õpitu jääb mälusse. Hetkel küll tunnen, et ma õpin ainult tööks ja pärast midagi meeles pole. Head õpetajad Argentinas - ostavad kommi, räägivad elust, palju rühmatöid, saadavad meilile konspekte, vaba ellusuhtumine.  Õppige matemaatikat hoolega.
Mata eksam oli lihtne, kommunikatsioon raske, inglise keel väga lihtne, ja keka kah lebo. Bio eksamit ma ikkagi ei teinud, kuna ma ei viitsinud neid kõiki materjale kopida. Väidetavalt olnud ka raske. Töö raskus sõltub õpetajast.  Muide sain kommunikatsiooni hindeks 8. Ma nii õnnelik :) Keka sain 10 . Veel õnnelikum. Teisi tulemusi hetkel ei tea.
Keka eksam nii lebo. Pidin ainult 8 mintsa käsipalli mängima. Mõtlesin, et lastakse ikka korralikult mängida, aga kuna ma selle aja jooksul tegin kõik elemendid mängides ära, siis ei pidanud rohkem tegema. :(
Siinkandis on käsipall väga popp. Sel õppeaastal põhimõtteliselt mängisimegi ainult käsipalli, kossu tüdrukutega vaid 1 kord. Võrkpalli mängime, kui õpetaja pole teisi töökäske andnud. Ma mängin muidu poistega kossu kah. Algul jah mõtlesid kõik, et ahh tüdruk, kuid kui ma pika kaarega pidavalt ära tegin, siis järgmine kord tahtsid nad minuga tiimis olla.




Olen endale mingi haiguse saanud. Köhin pidevalt ja joon teed.




Hetk tagasi juhtus mu elu üks õudsamaid asju. Kirjutasin blogi ja äkki tuli Gonzaa voodi nurga tagant välja. Ma täiega ehmusin ära. Ma olin kuskil pool tundi toas olnud ja siis tuleb voodi tagant mingit kummalist sahinat ning mingi käsi hüppab välja. Eks me oleme siin  korralikult õudusfilme kah vaadanud, nii et mul oli päris kõhe.


 Käisin eile esimest korda oma ühe suure koeraga väljas jalutamas. Pipo on 3 aastane pikakarvaline labrador. Tahtis mind alguses ilastada, siis otsustasin, et kuna mul hetkel aega on, siis lähen käin ühel tiirul. Alguses kodu ees harjutasin, kuna ta hüppas kogu aeg üles ja tahtis rihmaga mängida. Siis hostisa õpetas kuidas tuleb hoida ja rääkida. Lõpuks hakkas mulle kuuletuma. Kõndisime mu onu maja juurde, kuna tahtsin neile uhkustama minna, et ma kõnnin Pipoga esimest korda väljas. Neid polnud kodus ja seal kandis olid mingid 3 tänavakoera. Appike mul oli nii jube kui need ligi tulid. Üks hakkas isegi urisema. Õnneks Pipo midagi vastu ei teinud. Siis ma sõimasin neid koeri ja nad õnneks jätsid meid rahule. :D Miedooooo
Jooksime Pipoga, aga tüüp väsis nii ruttu ära. Lonkis koguaeg keel suust väljas . Ma olin lihtsalt naerukrampides. Koju jõudes jõi terve kausi tühjaks ja läks pikutama : D Hakkan teda ja ennast ka treenima suvevaheajal :D

Saturday 19 November 2011

100. päev Argentiinas





  • Vabandan, et mu eesti keel on väga halvaks läinud, kuid loodan, et te mu tekstist aru saate. Hispaania keel annab tunda. :D






  • Üks vabandus veel. Kuna mu Eesti sugulased tundsid nii puudutatuna (mitte kõik), et ma ainult oma Argentiina suguvõsa kiidan, siis põhjus on järgmine: kuna ma hetkel asun Argentiinas, siis kõik siinne tekst käib nende kohta. Ma ei ütleks, et te halvemad neist oleksite, kuid  see aasta olen ma nendega ja mul jätkub ainult üks aasta, et neid super inimesi kiita. Teid Eestis, saan terve oma elu kiita. :D






Nii kiiresti kui see ka ei läheks, on juba mul Argentiina pinnal veedetud 100 päeva.


100. päev - Reede 18.november


Päev nagu ikka, ainult erilise vahega, ma olen olnud siin teistusgusega struktuuriga pinnal 100ndat päeva.
 Algas minul kuskil 10 paiku. Gonza (mu vennal) oli juba kooli eksamile läinud. Mul täna eksameid ei ole. Ma pean veel tegema ainult kehalise kasvatuse ja matemaatika eksami. Teispäeval toimuvad. Järelikult esmaspäeva õpin oma Eesti vanaemaga 11. klassi matemaatikat. Mata teemadeks olid mingid funktsioonid ja siis variatsioonid või mis iganes. Pean määratlema Dom-i ja Im-i. Ühel korral graafikute järgi (mida ma oskan) ja siis funktsioonide järgi (ei saa mitte midagi aru). Niisiis esmaspäev tuleb matemaatika seltsis. :D
Hommikul koristasin oma tuba natukne, et mu kodukoristajale kõik see vaev ei jääks. Kuigi on mul siin kodukoristaja, siis üritan oma tuba enamvähem korras hoida.  Voodit ja põrandat ma ei puhasta, aga ma nihutan kokkupoole oma lohakil õpikuid ning asju, mida mulle ei meeldiks, et mu kodukoristaja puudutaks.
 Hommikusöögiks sõime mu eile tehtud kaneelisaiakesi. Kuna Vero eriti saiakesi ei küpseta, siis ta lubas mul teha. Tahtsin teha oma Eesti vanaema värgi, aga välja tuli nagu ikka - veits väikesed ja maitsetud:D Kuigi Gonza kiitis neid taevani. Ütles, et ma veel teeksin ja muffeneid kah. Kõik ilgelt fännid mu shokolaadi muffinite peale. Lõunaks  esimene kord juurviljapüreesupp. Vero alati hommikusöögil küsib: "Appi, mis me lõunaks teeme?" Siin peab igal juhul olema iga päev lõunaks erinev söök. Ma  pakkusin siis supi varjandi ja see oli imehea. .
Lõunaks läksin vaatama, kuidas Kiara ujub. Rio Grandes on ujumine tasuta. Ma nii loll, et ujukaid kaasa ei võtnud. Saaksin tasuta ujumas käia. See ujula municipal ehk linna oma ja siis seal ujumine on all 18.aastastele tasuta. Siin on üldse enamus sporditrenne tasuta. Innustatakse, et siin trenni noored teeksid. Kuigi enamik noori ei tee. Need, kes teevad, teevad palju trenni ja erinevaid.
Üks vahejuhtum. Läksin kooli, kuna lubasin oma klassiõdedele Eesti shokolaadi anda maitsmiseks (mu pakk Eestist jõudis 3 nädalaga kohale). Väga kõva tuul oli ja hakkasin nutma. Ühe autopesula juures olid kutid, kes hüüdsid " hermossa, linda, que ricoo jne"". Ma kõndisin siis neist mööda nuttes ja pühkisin oma pisaraid taskurätiga. Raudselt arvasid, et ma läksin oma boyfriendist lahku. Kõndisin edasi ja siis kohtasin oma vana klassivenda Andrut. Saludod ehk põsemusidega tervitus ja siis ta küsis " Grete, miks sa nutad, kõik korras, tahaksid pikemalt rääkida?" ma mingi " No, no Anduu, kõik korras. Ma nutan, kuna tuul on nii kõva:D" Pakkusin talle shoksi ja talle meeldis väga valge mustikatega Kalevi shokolaad. Klassiõed ja -vennad kiitsid kah väga maiustust.
Saime Selenaga (vahetusõpilane) kokku ja läksime linna peale. Kuna hetkel kõik õpivad, siis vahetusõpilastel lebo. See nädal ei toimu isegi ühtegi pidu, kuna on vaja õppida. :D  Sõime hotdogi, mis on siinkandis americana ja peale pannakse veel kartulikrõpse. Ma võtsin seekord ilgelt tšillise kastme kah, nii, et ma pidin jooma  coca-colat. See on vahetusaasta jooksul esimene kord, mil ma cocat joon. Siinkandis coca väga populaarne ja olen üritanud seda mitte tarbida, sest mulle see ei meeldi.
Õhtul läksime veel Roomiga kossu mängima. Siin üpris huvitav mängida 54 km/h tuulega kossu. Kõik arvavad, et see 54 km/h ei ole suur tuul, kuid siinkandis on, kuna pole puid ja kõrgeid maju, mis seda takistaksid. Üsna tavaline, et kilekotid lendavad näkku ja käekotist peab tugevasti kinni hoidma, et see ära ei lendaks. Üks kord olime poes ja siis keegi oli käru välja parklasse jätnud. See käruke läks siis sõitma. Suht lahe oli jälgida, et käru liigub, aga inimest pole. Käru sõitis siis tänavale ja takistas liiklust. Lõpuks jõudis kuhugi tupikusse. Fantasmas = viento :D 
Kossust. Läksime väljakule. Roomi pani palli maha ja pall hakkas liikuma. Ma karjusin " Roomi, pall". Pall oli jõudnud tänavani ja üks auto pidurdas tugevasti. Jumal tänatud, et jõudis pidurdada, sest see Gonza kossupall. Loomulikult saime natukene vihastnägu ja siis saadeti meile õhusuudlus, et me enam palli lahti ei laseks. Harjutasime viskeid. Esimene kord viskasin ja läks täitsa mööda, kuna tuul viis palli vasakule poole. Siis arvestasime kaugust, tuule kiirust ja sihtisime kõvasti rohkem paremale. Sisse ei läinud. Peab veel rohkem harjutama.
Laupäeval on mu tädi venna sünna ja lähme ta juurede assadot tegema.
Pühapäeval USHUAIASSEEEE!!!



Monday 14 November 2011

Pruebas

Nii palju on juhtunud. Mul on lihtsalt megaperekond. Armastan neid.
Hetkel toimuvad meil kaks nädalat eksamid. Ma pean ainult kommunikasiooni, inglise keele, bioloogia, kehalise ja matemaatika tegema. Õigemini ma ise vabatahtlikult lähen neid tegema. Olen siin ju 3 kuud olnud ja midagi peab ikkagi oskama. Teised vahetusõpilased ei tee üldse eksameid. :D Tunnen ennast nii tublina.


Täna oli kommunikasioonis eksam, milleks pidime esitama oma 2 nädalase projekti. Küll oli suur töö. Ega siin ikka tahavad õpsid ikka päris palju. Pidime tegema 30 lehelise ettekande teemal " Taaskasutus". Lisaks oli meil Power Pointi esitlus. Mina pidin 5 lk hispaania keelset teksti pähe õppima. Küll oli raske mingeid sarnaseid c-tähega sõnu õppida. C-täht valmistab mulle siin igati probleeme. Ma ei saa ikka veel aru kuna on see c  hääldus s ja kuna k. Argentiina hispaania keel väga teistsuguse hääldusega. Niisiis õppisin seda 5 lehekülge mingi 3 päeva. Mul on isegi mitu paberit täiskirjutatud neid sõnu. Näiteid mu õppimisest: contaminacion, convertirse, conceptos, recoleccion, fabricasion, comercializacion jne. Ma ei saa aru, miks need sõnad nii pikad peavad olema. Minu keel on pidevalt sõlmes. Eksamil õpsi juures rääkisime pool tundi taaskasutusest. Teistel gruppidel läks umbes 20 mintsa, meil kauem, kuna ma rääkisin eestlasena rahulikult teksti. Lõpuks kui ma viimase sõna valesti hääldasin, hakkas õps mulle hääldust õpetama. CIUDADANIA. Mingi 10 korda pidin kordama ennm kui õigesti hääldasin:D Vähemalt õpetajale meie (Ari ja mina) ettekanne meeldis. Kolmapäeval saan hinde teada.


Eksamitest nii palju, et teised peavad tegema 13 eksamit. Mina 5. Eksamid rasked, kuid vähema materjali peale.  Hea hinde saamiseks peab ikka kõike teadma. Ma arvasin kah algul, et ahh Argentiina , midagi ei pea õppima ja siin õpsid vabalt. Kuid ei. Tunnid on jah vabamad, kuid kontrolltöödeks peab ikka korrlikult õppima. Kui ma mingit tööd kaasa teen, siis õpetajad mulle paremat hinnet ei pane. Sain ühe füüsika töö 6. :D Õppisin selle jaoks korralikult, aga ma lugesin ühe teksti maha. Siin kui on mingi grupitöö, siis peab kõike peast teadma :D Kui  loed teksti maha, siis hinne alla.  Mul hinnetest väga suva. Ma pigem teen neid töid kaasa natukene halbadele hinnetele, kui ma ei teeks neid töid üldse kaasa. Õppimine on lõbus :)

Tulemaal on hetkel Argentiina ja Tšiilis vahelised mängud kossus, jalkas, käsipallis, võrkpallis ja kergejõustikus. Rio Grandes on meeste koss ja naiste võrkpall. Käisin eile isa ja Kiaraga vaatamas. Mängisid Tierra del Fuego(meie provints) ja Magalhaes. Tierra del Fuego võitis.

Kui mul eksamid läbi saavad, siis MUL HAKKAB 3-KUULINE SUVEVAHEAEG. Vaheajale on plaanitud väiksemad reisid Tulemaal ja üks suur trip jaanuarisse. Olgu hetkel saladus kuhu, kuid vihjeks võin öelda, et see on minu kui eestlase jaoks suur trip:D 
Edu teile koolis, ma siin võtan osooniaukudega  kevadist päikest 5 mintsa:D



Saturday 5 November 2011

Pasala bien



 Koolinädal läks kiiresti, kuna reedel tunde polnud. Kõik õpetajad Rio Grandes läksid mingile seminarile. Mulle sobis, sest vaba päeva sai. Jälle. Neljapäeva õhtul toimus traditsiooniline koolipidu. Õigemini on siin traditsiooniks, et 11 ja 12 teevad  kooliaasta lõpus peo. Kokku tuli väga palju rahvast. Üks õps oli ka seal. Ta õigemini mu klassivenna ema ja oli vastutaja. Suht norm õps.
Enne pidu - vasakult Paula, mina ja Milli. Saime enne Milli kodus kokku. Ootasime mingi tund aega ühte sõpra, lõpuks ta ei tulnudki(tavaline)
Pidu toimus ühes quinchos 




Ühe kaheteistkümnendikuga. Armastan ta juukseid, need on nii krussis. 12dikel on hetkel ka serena, kus nad külastavad õpetajate maju: värvivad ennast ära ja söövad õpetajate külmkapid tühjaks.
Santiago ühe 12ga


Guadalupe, Candela ment ja Mirna
Peol tuntvusin 12-dikega . Minu üllatuseks teadsid kõik mu nime. Lahe, ma tundsin ainult 2 inimest sealt. Olen kuulus(heas mõttes). Küll nad pinnisid mult igasuguseid naljakaid küsimusi. Tüdrukud palusid veel, et ma poistele musi annaksin. "Greta, Greta, solo un beso"(Greta ainult üks musi). Mis ma ütlen selle peale - ma ei ole veel täielikult argentiinlanna.  Ma tõin oma kõige paremaks vabanduseks selle, et mul on eestis poiss olemas ja ma armastan teda väga (tegelikkuses ei vasta tõele).:D See on mind kogu aeg aitanud musitavate argentiinlaste eest. Siis nad jätsid mind vähemalt rahule.  Ma arvan, et muidu oleks järgnev nädal koolis väga kuulujuttude rohke.


Kuulujutud Argentinas on tavaks, levivad väga kiiresti ja vähemalt 75% nendest lugudest ei vasta tõele. Õnneks minu piirkonnas(TDF) ei ole see nii hull, aga põhjas on küll. Mu provints on igas mõttes väga teistsugune muust Argentiinast. Kuulan kogu aeg huviga oma ühte Põhja-Argentinas elavat vahetusõpilast. Ta räägib, et temast levivad igasuguseid jutte ja mis ei vasta üldse tõele. Noh tegelikult on asi nii, et ei tohi lihtsalt liiga palju lobiseda ja võõraste inimestega rääkida. Õnneks minust väga palju halbu/naljakaid kuulukaid pole, aga teised vahetusõpilased ei ole nendest pääsenud. Üks kuulukas minust oli selline, et ma käin ühe poisiga ja mis mul kõik temaga toimus. Kui ma teada sain, siis ma ainult naersin. Esiteks ma olin sellele tüübile põsemusi andnud ja ei midagi muud, ma isegi ei teadnud ta nime.  Mu kõik sõbrad ütlevad kah, et ma olen nagu ingel. Hullut korralik, õpin tunnis. 

Tuesday 1 November 2011

Hällowiinitamas

Käisin eile Argentiina halloweeni pidamas. Mingi neli aastat tagasi oli see siin hullult moes, aga nüüd enam mitte. Jõudsime Kiara, Gonza, Nico,Vici, Thiagoga järeldusele, et kuna ma siin vaid aasta ja pole kordagi hallowiinitamas käinud, siis seekord lähme. Tegime zobideks, sest see kõige lihtsam. Põhimõtteliselt siin värvitakse ainult nägu ära ja minnakse uste taha. Ma olin ainuke, kes endale kostüümi kah selga pani. Polnud midagi erilist, üks vana remontimise kostüüm. Käisime ühe kvartali ja see oli ka kõik. Kommi me väga palju ei saanud, aga lõbu oli selle eest 100 protsenti. Meile avati ainult 3 ust (käisime 6 ukse taga) ja ainult ühelt saime 1 alfajori. Õnneks mu tädi oli ennast Hallowiiniks ettevalmistunud ning tal oli kommi. Nii siis tühjade käteta koju ei saabunud. Õhtuks oli veel mu tädi teinud väsinud zomidele kõige paremat lasanjat. Nagu ikka toimus meil jälle õhutul bailatamine (tantsimine). Mina ja Thiago tantsisime, teised ei julge heledas tantsida:D


Mu armsad zombikesed

Esimene maja, vaadati ainult aknast

zombi

Meie põhinuber oli Thiago (see väike poiss) - ta ütles" dulce o truco". 

Vässu peale hällukat

Kossuzombi


Que ricoooo - mu tädi on lihtsalt nii hea kokk. Pole ime, et kõik sugulased ütlevad, et mu hostema ei kokka. Kõik võrdlevad mu tädi kaudu seda. Kui teed sama head sööki kui mu tädi, siis sa oskad kokata ja kui sa teed halvemat sööki, siis ei oska sa kokata. Aga ma vannun, et mu hostema on nii hea kokk (eestis saaks ta peakoka ameti):)

mmm

Viisin teistel isu ära



Halloween
paremalt: hostvenna Gonza, mina, nõbu Victoria, onu Hugo, ta naine Ursula, nõbu Nico, isa, hostõde Kiara, Thiago ja ta ema Cecy (hääldus Sessi)


Täna olin inglise keele tunnis. Mu terve siin oldud aja jooksul ainuke kord, kus ma inkat tõsiselt õppisin -kirjutasin õpikust ülesannet. Mingi õps tuli mu klassi ja ütles" greta greta". Loomulikult ei reageerinud selle peale, kuni mu klassiõed ütlesid, et " grete, kuule üks õps tahab". Ma ehmusin täitsa ära, mõtlesin, et ma olen juba mingi vägitükiga hakkama saanud, aga ei.  Läksime hoopis Rio Grande kõige suuremasse tehasesse: 10. klass pluss kõik vahetusõpilased (mina, Selena, Christoper, Marius). Mu hostisa töötab seal samas firmas ja see on tõesti nii mega suur.  Tehase nimi on BGH ja ilgelt tuntud Ladina- Ameerikas. Toodavad igasasuguseid monitore, telekaid, mobiile jne. Väga lahe oli, sest kuna veel oleks saanud nii suurt tehast külastada.
Nädal aega mul kossu trenne ei ole, kuna teised on Mar del Platas võistlustel. Kahju, et ma nii hilja kossutrenni läksin, oleksin ka lennupiletid saanud sinna.Käisime täna Roomiga jooksmas. Sain ta õnneks nõusse. Ma poleks iial uskunud, et ta minuga JOOKSMA tuleb. Aga vaata imet, tuligi. Ennem koolis küsisin teiste käest ka ja kõik vaatasid mind imelikult, kui ma küsisin neilt "Lähme täna jooksma". "Jooksma :O ei ei, ma ei jookse" . Tegime suure ringi. Tavaliselt lähen ma lihtsalt lennujaama juurde jooksma, aga seekord alustasime teekonda Roomi maja juurest, mis asub lennujaama teest veel 3-4 kilomeetrit kaugemal. Roomi (mu üks sugulane, 13) oli nii väsinud pärast :D. Mul pole aimugi, kuidas ta hommikul üles saab. Õnneks sai treeni tehtud.