Wednesday 23 November 2011

SUVEVAHEAEG SAI AVAPAUGU

KALLIS KALLIS SUVEVAHEAEG.
 Lõpuks hakkab 3 kuuline puhkus. Ametlikult küll ei ole, sest teistel on veel eksamid, kuid mina tegin oma valitud viimased eksamid teisipäeval ära.  Vaheaja algust tähistan Selenaga :D (edu teile seal Eestimaal , soojendage tunnis varbaid) Siin mingit aktuse moodi lõppu pole. Lihtsalt peale eksameid saad mingi paberikese ja lähed koju. Ainult kaheteistkümnendikel on pidulikum lõpetamine kahe nädala pärast. Lilli ei viida, sest siin ei ole lilli. Siin on üldse ainult 1 lillepood ja see kah megakallis. Näiteks: üks punane madal roos maksab 4 eurtsi. jajja Kingitusi kah väga ei viida, lihtsalt soovitakse edu.
 Ei teagi, miks siin kingitusi eriti ei tehta. Tavalisteks sünnadeks sõbrad ei vii kingitusi, ainult sugulastelt ja parimatelt sõpradelt on kingitused.  Rõhutan seda tavalist ja erilist sünnipäeva, kuna Argentinas tüdrukute 15 aastaseks saamisel tehakse megasuur sünnipäeva pidu või minnakse USAsse Disneylandi. Pidu on ikka väga suur,  võrrelda võib MTVs oleva ameerika saatega "Sweet 16". Poistel on nn pidulikuks vanuseks 18. Pidulikud vanused on need sellepärast, sest siis saadakse täiskasvanuks. Ma ei ole veel nn erilistel sünnipäevadel käinud. Üks kord kutsuti, aga mul oli juba perega midagi plaanitud ja siis jäi minek ära. Niikuinii ma ei tundnud seda inimest. Tahaks täiega minna, aga kahjuks on enamus mu sõpru juba 16-17. Uuel aastal võib oodata :P 
 AAa eksamitest veel. Teisipäeval oli mata ja keka eksam. Kirjutasin küll eelmine kord, et hakkan hullult esmaspäeval matat õppima, kuid siiski ei juhtnud seda. Mu Eesti vanaema saatis mulle ühe lingi ja lugesin sealt. Lahe oli ainult see, et ma lugesin teist teemat. Niisiis kasu polnud pidagi.
Teisipäev algas sellega, et ma ei leidnud oma telefoni ülesse, kui ta varahommikul põrises. Loomulikult olin ma endale 8.30 äratuse pannud, et hommikul veel matat õppida. Eksam hakkas 10.45. niisiis oli kell 8.30 ja mu armas telefon oli voodi alla kukkunud. Algul otsisin patjade alt, aga kuna seda polnud, siis piilusin voodi alla. Ja oligi seal. Keerasin zombina ennast maha, nii et mu jalad jäid voodile. Sirutasin, kuid kasu polnud, sest see oli just sellises kohas, kus kätte ei saa. Olukorda raskendas nõme helin, madal voodi, kehaümber olevad 3 tekki ning vasak käsi, mis oli kehaall.. Mu hea uni hakkas juba kaduma ja asendus pahameelega, sest nii lahe uni oli pooleli. Sirutasin veel ja  siis siis......... kukkusin maha, aga sain äratuse kinni panna. Äratasin selle kukkumisega Gonza ülesse :D
Loomulikult suutsin ma uuesti magama jääda. Niisiis kell 10 ärkasin, matat ei õppinud ja läksin kooli. 
Teised olid kooli juba tulnud kell 7, et matat õppida.:D Ma ei saa aru, miks nad nii palju nüüd õpivad. 

Matast- megalihtne. Matemaatika Eestis on kõvast raskemad, see oli nagu tavaline KT. Kui ma õpiks nagu Eestis, siis oleks see megalihtne. Põhimõtteliselt koosnes see 2 osast. Esimeses osas see Dom ja Im, kus oli 4 ülessanet. See läks kuidas läks. Ma oskasin, kuid 100 protsenti kindel ei ole. Teises osas funktsioonide lahendamised. Nii lihtne pm  9. klassis õppitud ja see uneski peas. 
Enne töö algust küsisin õpsilt, et kas ma telefoni võin kasutada, kuna mul ei olnud kalkulaatorit. Ei lubatud, kuid  mu klassiõel oli üks lisakalkukas, mille mulle siis loovutas. Töö algas ning kõik olid hämmingus, et see nii raske. Hullult kalkukal klõbistamised käisid, ma ei saanud aru miks, sest seal polnud midagi, mida kalkulaatoriga arvutada. Sain töö valmis. Vaatasin siis mis teised teevad. Hullult arvutasid funtsioone. Ma tahtsin naerda, sest need, kes on "targad" arvutasid ikka veel ülesaneid. Õpilased hakkasid õpsidelt küsima. Ootasin 10 mintsa ja enam rohkem ei viitsinud. Viisin töö ära ja siis kõik vaatasid abistava näoga. Jeii olin esimene. .D Pärast küsisin " kuidas oli ??" . Nad: " Nii raske, eriti funtsioonid".  :D Tunnen ennast väga targana.
Mõtesin, et kirjutaks karmile Eesti matemaatika õpsile kirjakese, kus tänaksin, et ta mulle nii hea matemaatikalise põhja alla pani.:D   Siit väike näpunäide - õpilased, kes arvavad et karmid õpetajad on täiega nõmedad, siis teadke, et tulevikus tänate neid elu lõpuni.
 Ma isiklikult arvan, et õppimise seisukoha pealt on paremad karmid õpetajad, sest nendega õpitu jääb mälusse. Hetkel küll tunnen, et ma õpin ainult tööks ja pärast midagi meeles pole. Head õpetajad Argentinas - ostavad kommi, räägivad elust, palju rühmatöid, saadavad meilile konspekte, vaba ellusuhtumine.  Õppige matemaatikat hoolega.
Mata eksam oli lihtne, kommunikatsioon raske, inglise keel väga lihtne, ja keka kah lebo. Bio eksamit ma ikkagi ei teinud, kuna ma ei viitsinud neid kõiki materjale kopida. Väidetavalt olnud ka raske. Töö raskus sõltub õpetajast.  Muide sain kommunikatsiooni hindeks 8. Ma nii õnnelik :) Keka sain 10 . Veel õnnelikum. Teisi tulemusi hetkel ei tea.
Keka eksam nii lebo. Pidin ainult 8 mintsa käsipalli mängima. Mõtlesin, et lastakse ikka korralikult mängida, aga kuna ma selle aja jooksul tegin kõik elemendid mängides ära, siis ei pidanud rohkem tegema. :(
Siinkandis on käsipall väga popp. Sel õppeaastal põhimõtteliselt mängisimegi ainult käsipalli, kossu tüdrukutega vaid 1 kord. Võrkpalli mängime, kui õpetaja pole teisi töökäske andnud. Ma mängin muidu poistega kossu kah. Algul jah mõtlesid kõik, et ahh tüdruk, kuid kui ma pika kaarega pidavalt ära tegin, siis järgmine kord tahtsid nad minuga tiimis olla.




Olen endale mingi haiguse saanud. Köhin pidevalt ja joon teed.




Hetk tagasi juhtus mu elu üks õudsamaid asju. Kirjutasin blogi ja äkki tuli Gonzaa voodi nurga tagant välja. Ma täiega ehmusin ära. Ma olin kuskil pool tundi toas olnud ja siis tuleb voodi tagant mingit kummalist sahinat ning mingi käsi hüppab välja. Eks me oleme siin  korralikult õudusfilme kah vaadanud, nii et mul oli päris kõhe.


 Käisin eile esimest korda oma ühe suure koeraga väljas jalutamas. Pipo on 3 aastane pikakarvaline labrador. Tahtis mind alguses ilastada, siis otsustasin, et kuna mul hetkel aega on, siis lähen käin ühel tiirul. Alguses kodu ees harjutasin, kuna ta hüppas kogu aeg üles ja tahtis rihmaga mängida. Siis hostisa õpetas kuidas tuleb hoida ja rääkida. Lõpuks hakkas mulle kuuletuma. Kõndisime mu onu maja juurde, kuna tahtsin neile uhkustama minna, et ma kõnnin Pipoga esimest korda väljas. Neid polnud kodus ja seal kandis olid mingid 3 tänavakoera. Appike mul oli nii jube kui need ligi tulid. Üks hakkas isegi urisema. Õnneks Pipo midagi vastu ei teinud. Siis ma sõimasin neid koeri ja nad õnneks jätsid meid rahule. :D Miedooooo
Jooksime Pipoga, aga tüüp väsis nii ruttu ära. Lonkis koguaeg keel suust väljas . Ma olin lihtsalt naerukrampides. Koju jõudes jõi terve kausi tühjaks ja läks pikutama : D Hakkan teda ja ennast ka treenima suvevaheajal :D

No comments:

Post a Comment