Hällowiinitamas

Käisin eile Argentiina halloweeni pidamas. Mingi neli aastat tagasi oli see siin hullult moes, aga nüüd enam mitte. Jõudsime Kiara, Gonza, Nico,Vici, Thiagoga järeldusele, et kuna ma siin vaid aasta ja pole kordagi hallowiinitamas käinud, siis seekord lähme. Tegime zobideks, sest see kõige lihtsam. Põhimõtteliselt siin värvitakse ainult nägu ära ja minnakse uste taha. Ma olin ainuke, kes endale kostüümi kah selga pani. Polnud midagi erilist, üks vana remontimise kostüüm. Käisime ühe kvartali ja see oli ka kõik. Kommi me väga palju ei saanud, aga lõbu oli selle eest 100 protsenti. Meile avati ainult 3 ust (käisime 6 ukse taga) ja ainult ühelt saime 1 alfajori. Õnneks mu tädi oli ennast Hallowiiniks ettevalmistunud ning tal oli kommi. Nii siis tühjade käteta koju ei saabunud. Õhtuks oli veel mu tädi teinud väsinud zomidele kõige paremat lasanjat. Nagu ikka toimus meil jälle õhutul bailatamine (tantsimine). Mina ja Thiago tantsisime, teised ei julge heledas tantsida:D

Mu armsad zombikesed

Esimene maja, vaadati ainult aknast

zombi

Meie põhinuber oli Thiago (see väike poiss) - ta ütles" dulce o truco". 

Vässu peale hällukat

Kossuzombi

Que ricoooo - mu tädi on lihtsalt nii hea kokk. Pole ime, et kõik sugulased ütlevad, et mu hostema ei kokka. Kõik võrdlevad mu tädi kaudu seda. Kui teed sama head sööki kui mu tädi, siis sa oskad kokata ja kui sa teed halvemat sööki, siis ei oska sa kokata. Aga ma vannun, et mu hostema on nii hea kokk (eestis saaks ta peakoka ameti):)

mmm

Viisin teistel isu ära

Halloween
paremalt: hostvenna Gonza, mina, nõbu Victoria, onu Hugo, ta naine Ursula, nõbu Nico, isa, hostõde Kiara, Thiago ja ta ema Cecy (hääldus Sessi)

Täna olin inglise keele tunnis. Mu terve siin oldud aja jooksul ainuke kord, kus ma inkat tõsiselt õppisin -kirjutasin õpikust ülesannet. Mingi õps tuli mu klassi ja ütles" greta greta". Loomulikult ei reageerinud selle peale, kuni mu klassiõed ütlesid, et " grete, kuule üks õps tahab". Ma ehmusin täitsa ära, mõtlesin, et ma olen juba mingi vägitükiga hakkama saanud, aga ei.  Läksime hoopis Rio Grande kõige suuremasse tehasesse: 10. klass pluss kõik vahetusõpilased (mina, Selena, Christoper, Marius). Mu hostisa töötab seal samas firmas ja see on tõesti nii mega suur.  Tehase nimi on BGH ja ilgelt tuntud Ladina- Ameerikas. Toodavad igasasuguseid monitore, telekaid, mobiile jne. Väga lahe oli, sest kuna veel oleks saanud nii suurt tehast külastada.
Nädal aega mul kossu trenne ei ole, kuna teised on Mar del Platas võistlustel. Kahju, et ma nii hilja kossutrenni läksin, oleksin ka lennupiletid saanud sinna.Käisime täna Roomiga jooksmas. Sain ta õnneks nõusse. Ma poleks iial uskunud, et ta minuga JOOKSMA tuleb. Aga vaata imet, tuligi. Ennem koolis küsisin teiste käest ka ja kõik vaatasid mind imelikult, kui ma küsisin neilt "Lähme täna jooksma". "Jooksma :O ei ei, ma ei jookse" . Tegime suure ringi. Tavaliselt lähen ma lihtsalt lennujaama juurde jooksma, aga seekord alustasime teekonda Roomi maja juurest, mis asub lennujaama teest veel 3-4 kilomeetrit kaugemal. Roomi (mu üks sugulane, 13) oli nii väsinud pärast :D. Mul pole aimugi, kuidas ta hommikul üles saab. Õnneks sai treeni tehtud.