18.päev.

Viimane päev oli olla Cordobas ja cillisime kesklinnas ringi. Läksime isa telole parandusse järgi ja jamasime minu digika parandusega kah. Muidu kui me laagris olime, siis mu hostisa läks telefoniga ujuma :D Mul on muidu enda digikas juba detsembrikuust katki ja otsisime Nikoni parandust. seal öeldi, et see mu enda viga ja viisime teise parandusse. Lubati nädalaga korda teha. Ei ole praegusekski kätte saanud :) Õigemini seda ei parandatudki ja saan katkisena 1. juunil kätte. :( ns
Terve päev oli jube palav , kuskil 35.kraadi.

Õhtul kinkisid mulle Betty ja Elvio Argentiina lipu, et ma neid mäletaksin. Elvi oli selle pakkinud 20 paberi sisse ja siis ühe karbi sisse ja siis viimane oli kriidikarbike. Mõtlesingi alguses, et kingivad mulle kriite, tegin hullu näo, et nii lahe kingitus. siis tegin karbikese lahti ja seal oli üks ümbrik. avasin ümbriku ja seal sees oli Argentiina lipp. Nii armas. Ütlesid, et ei ole midagi suur, kuid minu tegi see üks argentiina lipukene ülimalt õnnelikuks. Kohe kindlasti õnnelikumaks, kui mingi kallis särk. nad olid selle lipule kirjutanud:" Ühele väga erilisele inimesele, kes saabus Cordobasse. armastame sind, Elvio ja Betty :)" Nii armas.

ja loomulikult pakkisime oma kohvrid ära.

17.päev-trippimine

Läksime Sandraga ja ta mehe tädiga trippima.

16.päev

Läksime Sandra suvilasse talgutele. Ta kolib järgmine aasta Cordobasse ja nüüd toimusid koristustööd. Pärast läksime linna maatükkide hindasid küsima. Mu pere tahab ka endale suvila ehitada Cordoba ligidale, et saaks suve veeta kuumemas kohas kui TDF.

Kuna nad jutustasid päris kaua, siis andis hostema mulle käsu, et ma otsiksin mate jaoks kuuma vett. Vero oli ennem kahest kohast kuuma vett küsinud, kuid mitte keegi ei valmista (põhjas juuakse enamasti terered, mis on külma veega mate). Tee ääres olid väikesed poekesed, akteegid, riidekauplused, kinnisvara pakkujad, saiapoeke jne. Jõudsin oma küsimisega apteeki, kus  müüja ja tema sõbranna lubasid mulle valmistada kuuma vett veekeetjaga. Nii armas.Noh igaljuhul samal ajal kuulsin teise naise terve eluloo ära. Päris huvitav oli. Ta isegi teadis, kus Eesti asub. Põhja-Argentiinas päris paljud ei tea. Igaljuhul. Ta sündis Buenos Aireses ja selles suures linnas on igasugust rahvast koos. Seal olevat Balti riikidest inimesi olnud ning niimoodi kuulnud sealsest elust :D Võrdlesime eluolukorda Argentiina erinevates paikades ja igasugust jama. Üldiselt oli väga huvitav, kuigi meil oli väga kõva vanusevahe. Argentiinas mulle meeldibki see, et tulevad mingid suvakad lihtsalt ligi ja nendega saab vabalt rääkida. Jutt jookseb koguaeg. Tihti on need sarnased teemad, kuid alati on huvitav jälle mingit uut arvamust kuulda. :)

Igal juhul Sandra ostis endale suure maatüki ja niitisime seal heina. Ma läksin endale veits lill korjama, et nad neid maha ei niida ja leidsin ühe vabalt kasvava katkuse. Loomulikult pidin ma seda katkust puudutama ja endale imepeenikesed okkad sõrme saama. Need olid nii peenikesed, et sa ainult tundisd, et midagi on sõrmes. 

Ma tean, et Argentiinas on igasuguseid ussitaolisi värke  ja loomaaias olid kah kõik demonstreeritud ning võttis junni jahedaks kui enda ligiduses kuulsin mingit susissevat häält. Õnneks ma ei näinud seda, kuid ikka kõhe igasuguste punaste, roheliste, sikssakiliste susisevate asjade suhtes. 

15.päev-kesklinn

Eile päike andis tunda. Läksime kesklinna jalutama. Külastasime Obispo Trejo tänavat ehk piiskopi tänavat. Elame Rio Grandes selle tänaval. Argentiinas ongi nii , tänavatele pannakse kuulsate inimeste nimed, tähtsad kuupäevad, teised linnad. 

Külastasime Fiati esindust, kuna meie autol ei töötanud alarm. Nalja sai palju, kuna huvitav oli see, et meestöötajad kõndisid pidevalt meie istumiskohast mööda. Hostema sai ikka korralikult naerda. Küsis veel, et kas ta näeb ilus välja  :D

Uude shoppingusse. Ja õhtul kuntsimuuseumisse.

Pärast läksime ühte ilusasse kirikusse missale. Laulsime ja kuulasime pühaisa juttu. See pühaisa oli ikka väga elav, ta karjus ja tantsis teiste ees.  Sõime jeesusekeha ehk mingit riisiküpsist ja pärast tuli mingi mees sõimama, et pühaisa on vihane. Ma alguses mõtelsin, et ta tahab laulunoote, kuid ta õiendas Gonzaga. Värk selles, et Jeesuse keha küpsist tohib ainult altari ees süüa. Gonza oli aga selle küpsise kätte võtnud ja siis oma kohale läinud ning siis suhu pannud. See küpsis pannakse keele peale või siis võib ise kätte võtta ja seal küpsise ise suhu panna. See on ülimalt solvav usklikutele, kui süüa hiljem. Pärast kui välja läksime, siis tulid kõik tädikesed ühise sosistava ja pilkava ringina välja. Oi kuidas nad jutustasid ja vaatasid nagu oleks kuritöö korda saatnud. Pärast jooksis meie juurde sama mees, kes ennem sõimas ja rääkis mu vanematega oma 15 mintsa juttu, et nii ei tohi teha.  Me venna ja õega ootasime kaugemal. Lõpus andisid vanemad sellele mehele põsemusi ja asi korras. Aga mulle tundus see situatsioon ikka ülima jaburusena. Saan aru, et nii ei tohi teha kirikus, kuid  kuidas need tädikesed pärast jutustasid, oli ikka väga kõhe. Neil oli ikka selline tappev pilk.:S

Öösel toimus veeshow.