Monday 17 October 2011

Koolist ja trennist

Õppisin Argentiina lipu tervituse laulu pähe. Nüüd saan vähemalt koos õpetajatega seda iga hommik kaasa laulda. Mul ju iga päev hommikuti lastakse koolis muusikat ja heisatakse Argentiina lipp. Kõik õpilased vihkavad seda, ma armastan. Kuigi ma kuulen seda laulu iga päev, on see mu üks lemmikuid. Lihtsad sõnad ja lihtne viis. Minu kui vahetusõpilase jaoks on taolist lugu lihtsam pähe õppida kui kiiret Argentiina  cumbia räppi.


Eelmisel nädalal käisin trennis ja treenisin oma põselihaseid. Ega jah, vahetusõpilase jaoks kõige parem ja tõhusam trenn on naermine. Soovitan, see hoiab vormis.


 Kossutreener on jumala vinge vana. Tal puudub üks sõrm või õigemini on see poolik. Nagu siin tavaks, annan minagi iga trenni alguses ja lõpus trenkule põsemusi.:D Ühe trenni lõpus kutsus ta ringi. Räägiti nagu tavaliselt. Mulle kingiti kossuvorm ehk siis kossupüksid ja -pluus. Jummala õnnelik, sest ma ei võtnud ühtegi kossu asja kaasa. Treener rääkis laupäevasest trennist. Mulle siis üritati seletada, et kella 2st kella 5ni on trenn. Tüübid arvavad, et ma ei saa midagi aru. Sogavad mulle oma vigavigases inglise keeles mingit teksti. Lõpuks pusisin ise välja hispaania keeles, mis kell mu trenn hakkab ja lõpeb. Põhimõtteliselt oli probleem selles, et nad ütlesid dos a cinco(see on häälduse järgi). Kuid mina tunnen kirjapildi järgi dos hasta cinco. Sai nalja. Lõpuks kui ma jälile sain, et nad hastat ei kasuta, siis trenku palus mulle aplodeerida. Kõlas vinge aplaus. Jee sain aru. Muide enne trenni sain ma teada, et mu üks kossukas ei olegi poiss. Nimelt üks tüüp, kes käib riides nagu poiss, omab vanse ja näos igasuguseid neete, on tegelikult tüdruk. Mõtle -  ma olin 2 nädalat tennis ja ma saan alles nüüd teada, et ta tüdruk on. Seda ma mõtlesin, et miks ta tüdrukute vetsus joomas käib, tüdrukute rõivistus on ja miks tal nii peenike hääl on. Ega ma vahtisin kah ikka natukene imelikult kui ta tüdrukute vetsus jõi (eestlaslik), ega ta algul aimas, et ma sedasi arvan. Peale seda kui ma tegelikkust teada sain, siis oli nalja kui palju. Õnneks ta ei solvunud. Lahe tüdruk. Üldse mu trennikad on nii lahedad. Võtsid kohe omaks ja teevad nalja. Ja pealegi ei ole siin tunda, et keegi oleks tiimi pea või õigemini juht. Kõik on võrdsed (koolis sama lugu), nt on mul tiimis üks väga kogukas tüdruk. Eestis oleks see temale küll väga vaimselt kurnav (on ju eestis sellised kiusamised moes), aga siin on ta kõigiga samasugune. Räägib toredat juttu ja teeb nalja. Nii tore, et siin mingit vaimset vägivalda pole. Selle poolest mulle väga Argentiina meeldib. Oled sa kole, paks,  vinnilise näoga, ühe käega  - ikkagi oled sa samasugune kui teised. Eestlased võtke eeskuju!!!


Kool - lõpuks sain ma oma bioloogia ettekannetega valmis. Ma 11 klass ju ja meil hetkel bioloogias teemaks luud. Ma pidin tegema ettekande pindluust. Siin tehakse enamasti plakati vormis ettekandeid  pm kahele  A3 paberile. Alguses tegin eesti keeles ning jutustasin terve klassi ees eesti keeles. Kõik filmisid ja vahtisid tuima näoga. NB! mu bio õps filmis isegi enda teloga. Tollel päeval jagas meile veel kommi. Ega siin kool meelakkumine pole. Ma mõtlesin alguses, et ahh Argentiina kool, midagi ei pea õppima. Aga mine kanni, ma õpin siin 10 korda rohkem kui Eestis. Esiteks mu kool on üle ootuste tugev ning tunde on kõvasti rohkem. Teiseks antakse normaalset kodutööd. Ettekandeid peab korralikult valmistuma. NT kirjandusest peab olema üks powerpoint´i ettekanne 45 mintsa ja näiteks pindluust pidin ma kirjutama definitsiooni, funktsiooni, kus ta asub, mis on koostis, kuidas on ühendatud, kuidas liigub. Peale selle pidin veel sinna pilte joonistama ja siis nimetusi andma (luude osadest leidsin ainult inglise ja hispaania keelseid sõnu) Anna minna, ma eesti keeles ei leinud üldse infot. Niisiis esimene kord ajasin sinna lihtsalt teksti, mida ma luudest olen kuulnud. Valmistasin 3-4 tundi mingit plakatit. Inglise keeles tegin samasuguse, kuid rohkem seletusi. Hispaania keele omaga aitasid mul valmis saada mu hostema, vanaema ja üks lastearstiks õppiv tudeng. Hispaania keelne plakat ajas mu juhtme hispaania keele koha pealt ikka väga vussi. Need sõnad ja tähendused - appii. Õppin ennem selgeks kõik luude nimetused hispaania keeles kui kõik puu -ja juurviljad.  Sellele hisp.keelsele plakatile lisasin veel ühe värvifoto, mille tegin ühel õhtul, kui mu vanaisa saagis lammast, kus oli pindluud kenasti näha. Täna sain kiita, et ma kõik töö korralikult ära tegin. Saan nüüd bioloogias hindeid.
Niisiis saan väga targaks:) Aasta ei lähe raisku. Muide kolmapäeval on mul luude kohta töö. Pean kõiki nimetusi hispaania keeles teadma, sealhulgas kõikide luude osade nimetusi samuti. Näiteks pindluul on pea, kael, lõpp jpm. :D 11 klass ikkagi ju:D


Kui Eestis kasutatakse saage puude saagimiseks, siis siinkandis saetakse lammast :D Pole puid mida saagida!! Ettevalmistus emadepäeva sööminguks.

No comments:

Post a Comment