Kuidas sihtmaani??

YFUst sain ma teada sõbra kaudu, kui avastasin, et ta on vahetusmaal. Lugesin ta blogi. Siis hakkasin järjest rohkem  teiste õpilaste blogisid lugema ja nii tekkis ka endal soov minna. AGA KUHU??. Alguses oli soov minna Uus-Meremaale, sest see on mulle alati unistuste kohana tundunud. Seal on ilus loodus, ilusad rannad, kaugel Eestist, Lord of the Kings, Harry Potter, müstiline, lahe rahvas, loomad ürgajast ja kõik nii lahe. Novembris käisid  koolis endised vahetusõpilased rääkimas YFUst ja see hakkas veel rohkem huvitama. Nii täitsin ankeedi ära, mis jäi paariks nädalaks kapile puhkama, kuid soov  minna ei kadunud. Rääksin emale ka ja ta oli ka vaimustuses. Lõpuks läksimegi talvevahejal emaga ja Martaga Tartu YFU kontorisse. Suht ootasin seda päeva, aga minu suureks pettumuseks oli kontor kinni. HHHHAHAHHA Läksime siis nädal aega hiljem emmega uuesti. Pidin temaga minema, kuna ta tahtis ka teada, mis värk on. Ma arvan, et ta ei uskunud, et minu soov on nii kindel ja ma selle nii kaugele viin, et ma lähengi ära. Saime alguses lihtsatele praktilistele üldasjadele vastused ja  tekkis mõte minna hoopis mujale. Kuna ma soovisin  täielikku elu kogemust ja inglise keele  õppimist, siis soovitati mul hoopis minna Ladina-Ameerikasse. Seal pidi saama ikka super kogemuse ja hispaania keele veel lisaks, inglise keele pidi niikuinii selgeks saama. Ta soovitas Uruguayd, mis tundus isegi suht hea mõte, sest mulle meeldib Uruguay jalaka meeskond. Sain pastaka-nii lahe. Uurisin netist ja igalt poolt kust võimalik Uruguay kohta infot. Nii aga nagu mulle tundus jäi mulle Uruguay igavaks, sest see on nii tilluke riik ja  loodus pidi null olema. Aga siiski oli mul kindel soov Ladina-Ameerika. Hakkasin  teisi riike uurima, eelkõige Argentiina. Peale taotlusankeedid saatmist tehti mulle Ladina-Ameerika infotund, mis oli megalahe, sest see tegi mu maailamajao valiku kindlaks. Nimelt see YFUkas oli nii lõbus, naeratas, lobises palju, vastas nendele küsimustele, mida vaja on ja entusiasm oli väga lahe. Infotunnil olin mina, Karolin (klassikas, tuli lihtsalt kuulama), Helena (YFUkas, kes käis Tsiilis, tegi infotundi), Kristi (tulevane YFUkas ,läheb Norra) ja siis veel  kaks niisama kuulajat tüdrukut. Järgnes valimispäev, millest sain edasi. Mõni aeg hiljem käisime emmega Tallinnas vestlusel, kus tutvustati veelkord neid asju ja tingimusi. Peale seda otsustasin lõppriigi ära ja selleks sai ikkagi Argentiina. Nii sai Argentiina valik lõpplikuks ja nüüd enam muuta seda  ei saa, nii et kindel sihtriik on leitud. See oli raske otsus, nagu mu puhul teada värk, kaalud ikkagi ju!!!!!!! Sõlmisime lepingu ja nüüd võib lugeda mind kui vahetusaastale minevat õpilast (kuid mitte veel yfukat, sest selleks saab alles siis kui astud lennuki pardale.). Jehhhhudf