Lõpuks ometi on mul täna aega. Käisin täna ainult Selenaga tunnisel jalutuskäigul ja koju. Nii väsinud tunne. Täna hommikul isegi tegin väikese uinaku koolis, sest no nii väsinud tunne on. Lõunasöögi ajal ema naljatas, et ta pidi mind 5 korda ülesse ajama, kuna ma jäin kogu aeg uuesti magama. Õnneks mu vend on kah hea unega.
Tegelikult tahtsin ma kirjutada YFU tegemistest siin Tulemaal. Eelmisel neljapäeval oli meil linnapea vastuvõtt, mis kandis nime "Hommikusöök linnapeaga". Need inimesed olid ikka väga vaimustuses. Põhimõtteliselt keerles pool teemat minu ümber. Õnneks ma pidin ainult lihtsamatele asjadele vastama, aga mu ema rääkis pool tundi meie tegemistest. Mul oli alguses ikka väga igav, kuna ma ei saanud mitte midagi aru. Nad rääkisid ainult hispaania keeles. Õnneks saabusid sinna mu tugiisik , YFU Argentiina monitaator ning üks poiss, kes läheb Lõuna -Aafrikasse. Saime diplomid, kuna me oleme vahetusõpilased. Korraga üks vanem mees tervitas. ma mõtlesin, et mida hell, kus ma peaksin teda teadma. Siis ta ütles, et ta on Nati ( mu klassiõe) isa. nagu ikka üritas ta minuga midagi jutustada, aga ma ju vastu vastata neid raskemaid lauseid ei oska. Kuna see oli hommikusöök siis saime medialunasid (mmmmmmm) ja kohvi. Meid filmiti kogu aeg. Ja minuga tehti ka intervjuu. Mul pole enam õrna aimugi, mis nad minult küsisid, aga ma tean, et ma vastasin sellele veits naljakalt. Ja issver susverr missugune mu hääl oli pärast telekas. Ma ei tundunud ennast ära, see oli ikka väga naljakas. Küll ma kunagi selle video kuhugi üles saanka laetud.
Reedest pühapäevani olin ma festivalil. Iga aasta, justseptembri teisel nädalal toimuvad Rio Grandes nn. kohalike festival. Kuna mina olen siin hetkel ainuke "kohalik" eestlane, siis loomulikult ma esindasin Eestit. Pidin isegi õmblema ise Eesti lipu, kuna unustasin selle Eestis olles osta. Reedel toimus lipu ja hümni tseremoonia. Kuna ma olen blond ja suhteliselt pikk, siis väga paljud küsisid, kes ja kust ma tulen. Nüüd vähemalt kõik seal olijad said Eestist informatsiooni. Põhimõtteliselt olin kaameratest ümbritsetud ja väga paljud tahtsid minuga pilti teha. Heheh nad said eestlasega pilti :D. Nati isa oli seal ja andis mulle põsemusi. Ega ma ise ära ei tunneks, aga tema tunneb ju mind :D. Põsemusid on siiin tavaline värk, aga et lihtsalt klassiõe isa tervitab, on mulle imelik. Tseremoonia.... Gonzaa ( mu vend) ja Nico( sugulane) tulid mulle tugiisikuteks, õigemini lihtsalt kaasa, et ma üksik eestlane ei oleks. Nad paistisd väga turvameeste moodi. Põhimõtteliselt pidin Eesti lipuga minema lavale ja seal ees olles mängiti Eesti riigi hümni. Kahjuks ainult 1 salm, aga mis ikka, peaasi, et üldse lasti. Ega igapäev Eesti hümni Tulemaal ei kuule:) Äkki märkasin, et linnapea lehvitas mulle :D Õhtul läksime perega pizzat sööma. Pidime laua saamist ootama. Tellisime kaks suurt pizzat, mis olid niiiiii head. Üldse siinsed pizzad on nii head. nad panevad hästi palju juustu ja põhjad on natukene teistsugused. Sõime ja paar mintsa enne 12 lõpetasime. Pidin kohe minema klubisse, mis asus pizza restorani kõrval, kuid riideid jäid vahetamata.Väljas oli nii palju noori. Ma veel imestasin, et nii palju sinna sisse mahub. Sain 25 peesose pileti tasuta. Mu sugulane ostis selle pileti, aga kuna alla 14 aastastele oli see keelatud, siis ta ei saanud tulla. Minul aga polnud dokumenti, mis tõestaks mu vanust. Kuna see pidu oli mõledud kuni 14.a -17 aastaste, siis vajasin seda. Mu ema kutsus mind läbi rahvamassi sinna infolauda,kus saime kinnitust, et vajan sisenemiseks tõestust. Mu sõbrad jõudsid kah kohale, aga kuna mul polnud ID-kaarti, siis pidin sellele järgi minema. Vähamalt sain oma riided vahetatud. Läksime uuesti klubi ette. Suurem osa rahvast polnud veel sisse saanud. Ootasin minutikese autos, äkki ilmusid 2 tundmatut tüdrukut mu auto juurde ja hakkasid mu vanematega rääkima. Nad olid minu sõbra sõbrad ja kuna mu sõber oli juba sees, siis nemad võttsid mu üle. Ma ei tea kuidas nad mind autos ära tundsid, aga siin on jah selline lugu, et kõik teavad mind, aga mina ei tea. Jumal tänatud, et inimesed mind nii lihtsalt facebookist üles ei leia. Kõik mõtlevad mu nimeks kas Grette või Greta ja perekonnanime nad ammugi ei tea. Ma ei saa aru miks välismaalased ei oska hääldada e-d, kui see on sõna lõpus. Niisiis peost. Järjekorras oli väga palju rahvast. Ma nägin aga inimesi, kellega ma olin eelmine pidu tutvunud ja kuna nad olid ees, siis nad lasid meid enda vahele. Leidsin sealt kõrvalt ka oma kallid klassivennad :) Sisenesime ja käis kõva kontroll. Siinsed klubid on väga ülerhavastatud, kuna nad armastavad iga nädal käia peol. Ma olen kah sellesse rutiini juba sattunud. Olen iga nädal käinud, ning niikuinii midagi muud erilist siin teha pole, kuna kõik on peol. Mulle üllatuseks saime me nende piletite eest endale ühe joogi tausta. Loomulikult alkohoolivaba joogi, kuna see pidu oli ju alaealistele. Ma võtsin spraidi, mis on siin natukene magedam kui meil Eestis müügil, ilmselt sidrunit on vähem. Tantsisime ja pärast läksime sõbranna juurde, kus meie pidu jätkus. Ma olin juba nii väsinud ja sealne rahvas piinas mind oma tavapäraste küsimustega. Need igapäevased küsimused hakkavad juba ära tüütama, kuna neid peab kuskil 30 korda päevas rääkima. Aga ma olin ka juba liiga väsinud. Koju. Alles kell 2 ärkasin.
Pidin tegelikult olema kell 1 seal festivalil, kuid mu argentiina ema sõnul võisime ka kell viis minna. Mu hommikusöök oli kell 2 ja mu lõuna oli kell 3. Sõime jälle pizzatttttt. Gonzaa ja Nico sõitsid ATV-ga. Mina sättisin ennast valmis. Kuna oli nii ilus ilm, siis läksime jala. Selena tuli kah meiega. Niikuinii meil hetkel autosid ei ole, kuna mõlemad on remonis. Kes veel ei tea, siis siin juhtuvad väga tihti auto mõlkimisi .Üleeelmisel nädalal kui me tahtsime minna Tolhuini, siis mu argentiina isal oli suhteliselt korrlik autoõnnetus enne minekut. Õnneks oli temaga kõik korras, aga auto vajas kõvasti abi. Kõndisime agrentiinalikult sinna festivalile. Tavaliselt kõnnin ma kesklinna kuskil 15 mintsa, siis nüüd kestis minek 2 tundi. Me külastasime vahepeal jäätise kohvikut. Siin on nii head jäätised, aga väga kallid, kuid see- eest suur ports jäätist. Ma võtsin coco ja halvaa oma. Kuna Selena ( ka vahetusõpilane) oli meiega, siis mu vanemad ostsid talle kah. Selenal ei ole perega väga vedanud. Õigemini tal ei ole seal tore olla, kuna nad on nii ranged. ja nad tõesti on ranged. Nad on talle kindlad kellaajad öeldnud, mida ta tegema peab ja nad ei tee häid argentiina toite kah. Kahju, aga mis parata. Ta perevahetusvärgid käivad. Mu pärast te murtesema ei pea, mul on väga, väga hea pere. Isegi Selena ütles, et meiega ta tunneb, et ta oleks nagu enda perega. Üleüldiselt võtsin ma pere juba esimesel päeval omaks ja ma tunnen ennast siin väga mugavalt ning kindlalt. Kui me üksteist ei mõista, siis me naerame. See on meie põhitegevus. Ma teen perest kunagi suure sissekande. Niisiis käisime seal YFU värgil ja hiljem piljardis. Õhtuks tõid ema ja isa pizza karbi. Mõtlesin, et jess jälle on pizza. Naljatasid, et jah on on, kuid siis ütlesid, et seekord on empananad. Nad olid juba pizza söömisest ära väsinud, kuna see oli 4 päev, mil me pizzat sõime. Avasin karbi ja seal oligi pizza, mis tundus megamegahea. vanemad olid väga üllatunud...... hhahahha meiele pandi empananade asemel pizza.!!!! .D Emps käis restoranis seda ära vahetamas ja saime õhtuks siis lõpuks nii häid empananasid. MMMMMMMMMMMM Öösel oli veel mul vanematega skypes vestlus ning mu issi näitas oma helesiniseid silmi. Hostvanemad olid vaimustses. Mina kah. Ma olen siin juba nende pruunide silmadega nii ära harjunud, et kui ma näen kuskil siniseid silmi, siis ma üllatun.
Pühapäeval ärkasin kella 1 ajal, suhtlesin vanavanematega skype ´s ja läksin uuesti festivalile. Lollitasime ja tegime pilte.
Tegelikult tahtsin ma kirjutada YFU tegemistest siin Tulemaal. Eelmisel neljapäeval oli meil linnapea vastuvõtt, mis kandis nime "Hommikusöök linnapeaga". Need inimesed olid ikka väga vaimustuses. Põhimõtteliselt keerles pool teemat minu ümber. Õnneks ma pidin ainult lihtsamatele asjadele vastama, aga mu ema rääkis pool tundi meie tegemistest. Mul oli alguses ikka väga igav, kuna ma ei saanud mitte midagi aru. Nad rääkisid ainult hispaania keeles. Õnneks saabusid sinna mu tugiisik , YFU Argentiina monitaator ning üks poiss, kes läheb Lõuna -Aafrikasse. Saime diplomid, kuna me oleme vahetusõpilased. Korraga üks vanem mees tervitas. ma mõtlesin, et mida hell, kus ma peaksin teda teadma. Siis ta ütles, et ta on Nati ( mu klassiõe) isa. nagu ikka üritas ta minuga midagi jutustada, aga ma ju vastu vastata neid raskemaid lauseid ei oska. Kuna see oli hommikusöök siis saime medialunasid (mmmmmmm) ja kohvi. Meid filmiti kogu aeg. Ja minuga tehti ka intervjuu. Mul pole enam õrna aimugi, mis nad minult küsisid, aga ma tean, et ma vastasin sellele veits naljakalt. Ja issver susverr missugune mu hääl oli pärast telekas. Ma ei tundunud ennast ära, see oli ikka väga naljakas. Küll ma kunagi selle video kuhugi üles saanka laetud.
Reedest pühapäevani olin ma festivalil. Iga aasta, justseptembri teisel nädalal toimuvad Rio Grandes nn. kohalike festival. Kuna mina olen siin hetkel ainuke "kohalik" eestlane, siis loomulikult ma esindasin Eestit. Pidin isegi õmblema ise Eesti lipu, kuna unustasin selle Eestis olles osta. Reedel toimus lipu ja hümni tseremoonia. Kuna ma olen blond ja suhteliselt pikk, siis väga paljud küsisid, kes ja kust ma tulen. Nüüd vähemalt kõik seal olijad said Eestist informatsiooni. Põhimõtteliselt olin kaameratest ümbritsetud ja väga paljud tahtsid minuga pilti teha. Heheh nad said eestlasega pilti :D. Nati isa oli seal ja andis mulle põsemusi. Ega ma ise ära ei tunneks, aga tema tunneb ju mind :D. Põsemusid on siiin tavaline värk, aga et lihtsalt klassiõe isa tervitab, on mulle imelik. Tseremoonia.... Gonzaa ( mu vend) ja Nico( sugulane) tulid mulle tugiisikuteks, õigemini lihtsalt kaasa, et ma üksik eestlane ei oleks. Nad paistisd väga turvameeste moodi. Põhimõtteliselt pidin Eesti lipuga minema lavale ja seal ees olles mängiti Eesti riigi hümni. Kahjuks ainult 1 salm, aga mis ikka, peaasi, et üldse lasti. Ega igapäev Eesti hümni Tulemaal ei kuule:) Äkki märkasin, et linnapea lehvitas mulle :D Õhtul läksime perega pizzat sööma. Pidime laua saamist ootama. Tellisime kaks suurt pizzat, mis olid niiiiii head. Üldse siinsed pizzad on nii head. nad panevad hästi palju juustu ja põhjad on natukene teistsugused. Sõime ja paar mintsa enne 12 lõpetasime. Pidin kohe minema klubisse, mis asus pizza restorani kõrval, kuid riideid jäid vahetamata.Väljas oli nii palju noori. Ma veel imestasin, et nii palju sinna sisse mahub. Sain 25 peesose pileti tasuta. Mu sugulane ostis selle pileti, aga kuna alla 14 aastastele oli see keelatud, siis ta ei saanud tulla. Minul aga polnud dokumenti, mis tõestaks mu vanust. Kuna see pidu oli mõledud kuni 14.a -17 aastaste, siis vajasin seda. Mu ema kutsus mind läbi rahvamassi sinna infolauda,kus saime kinnitust, et vajan sisenemiseks tõestust. Mu sõbrad jõudsid kah kohale, aga kuna mul polnud ID-kaarti, siis pidin sellele järgi minema. Vähamalt sain oma riided vahetatud. Läksime uuesti klubi ette. Suurem osa rahvast polnud veel sisse saanud. Ootasin minutikese autos, äkki ilmusid 2 tundmatut tüdrukut mu auto juurde ja hakkasid mu vanematega rääkima. Nad olid minu sõbra sõbrad ja kuna mu sõber oli juba sees, siis nemad võttsid mu üle. Ma ei tea kuidas nad mind autos ära tundsid, aga siin on jah selline lugu, et kõik teavad mind, aga mina ei tea. Jumal tänatud, et inimesed mind nii lihtsalt facebookist üles ei leia. Kõik mõtlevad mu nimeks kas Grette või Greta ja perekonnanime nad ammugi ei tea. Ma ei saa aru miks välismaalased ei oska hääldada e-d, kui see on sõna lõpus. Niisiis peost. Järjekorras oli väga palju rahvast. Ma nägin aga inimesi, kellega ma olin eelmine pidu tutvunud ja kuna nad olid ees, siis nad lasid meid enda vahele. Leidsin sealt kõrvalt ka oma kallid klassivennad :) Sisenesime ja käis kõva kontroll. Siinsed klubid on väga ülerhavastatud, kuna nad armastavad iga nädal käia peol. Ma olen kah sellesse rutiini juba sattunud. Olen iga nädal käinud, ning niikuinii midagi muud erilist siin teha pole, kuna kõik on peol. Mulle üllatuseks saime me nende piletite eest endale ühe joogi tausta. Loomulikult alkohoolivaba joogi, kuna see pidu oli ju alaealistele. Ma võtsin spraidi, mis on siin natukene magedam kui meil Eestis müügil, ilmselt sidrunit on vähem. Tantsisime ja pärast läksime sõbranna juurde, kus meie pidu jätkus. Ma olin juba nii väsinud ja sealne rahvas piinas mind oma tavapäraste küsimustega. Need igapäevased küsimused hakkavad juba ära tüütama, kuna neid peab kuskil 30 korda päevas rääkima. Aga ma olin ka juba liiga väsinud. Koju. Alles kell 2 ärkasin.
Pidin tegelikult olema kell 1 seal festivalil, kuid mu argentiina ema sõnul võisime ka kell viis minna. Mu hommikusöök oli kell 2 ja mu lõuna oli kell 3. Sõime jälle pizzatttttt. Gonzaa ja Nico sõitsid ATV-ga. Mina sättisin ennast valmis. Kuna oli nii ilus ilm, siis läksime jala. Selena tuli kah meiega. Niikuinii meil hetkel autosid ei ole, kuna mõlemad on remonis. Kes veel ei tea, siis siin juhtuvad väga tihti auto mõlkimisi .Üleeelmisel nädalal kui me tahtsime minna Tolhuini, siis mu argentiina isal oli suhteliselt korrlik autoõnnetus enne minekut. Õnneks oli temaga kõik korras, aga auto vajas kõvasti abi. Kõndisime agrentiinalikult sinna festivalile. Tavaliselt kõnnin ma kesklinna kuskil 15 mintsa, siis nüüd kestis minek 2 tundi. Me külastasime vahepeal jäätise kohvikut. Siin on nii head jäätised, aga väga kallid, kuid see- eest suur ports jäätist. Ma võtsin coco ja halvaa oma. Kuna Selena ( ka vahetusõpilane) oli meiega, siis mu vanemad ostsid talle kah. Selenal ei ole perega väga vedanud. Õigemini tal ei ole seal tore olla, kuna nad on nii ranged. ja nad tõesti on ranged. Nad on talle kindlad kellaajad öeldnud, mida ta tegema peab ja nad ei tee häid argentiina toite kah. Kahju, aga mis parata. Ta perevahetusvärgid käivad. Mu pärast te murtesema ei pea, mul on väga, väga hea pere. Isegi Selena ütles, et meiega ta tunneb, et ta oleks nagu enda perega. Üleüldiselt võtsin ma pere juba esimesel päeval omaks ja ma tunnen ennast siin väga mugavalt ning kindlalt. Kui me üksteist ei mõista, siis me naerame. See on meie põhitegevus. Ma teen perest kunagi suure sissekande. Niisiis käisime seal YFU värgil ja hiljem piljardis. Õhtuks tõid ema ja isa pizza karbi. Mõtlesin, et jess jälle on pizza. Naljatasid, et jah on on, kuid siis ütlesid, et seekord on empananad. Nad olid juba pizza söömisest ära väsinud, kuna see oli 4 päev, mil me pizzat sõime. Avasin karbi ja seal oligi pizza, mis tundus megamegahea. vanemad olid väga üllatunud...... hhahahha meiele pandi empananade asemel pizza.!!!! .D Emps käis restoranis seda ära vahetamas ja saime õhtuks siis lõpuks nii häid empananasid. MMMMMMMMMMMM Öösel oli veel mul vanematega skypes vestlus ning mu issi näitas oma helesiniseid silmi. Hostvanemad olid vaimustses. Mina kah. Ma olen siin juba nende pruunide silmadega nii ära harjunud, et kui ma näen kuskil siniseid silmi, siis ma üllatun.
Pühapäeval ärkasin kella 1 ajal, suhtlesin vanavanematega skype ´s ja läksin uuesti festivalile. Lollitasime ja tegime pilte.
No comments:
Post a Comment